Muinasmaad

Nagu avapostituseski mainitud, tegelesin ma 2015. aastal usinalt Eesti eri paikades ringikolamisega ning muististe külastamisega. Neist matkadest sündis muinasreisikirjade sari kokku 17 jutustusega. Rändasin jalgsi, jalgratta, auto, rongi ja praamiga, päikeselõõsas ja tormituultes, ragistasin võsas ja sumpasin poris, otsides kõnekaid paiku, ajades näpuga kaardil järge, pildistades, kannatades lihasvalu ja nautides seda kõike viimse kui keharakuga. Lugesin, kirjutasin, valisin ja töötlesin fotosid, kirjutasin veel ja siis veel. Ja teate, see kõik oli väga tore! Ei saa just öelda, et oleksin seni käinud vähe Eesti peal ringi, aga nende muinasrännakute jooksul nägin ja kogesin veelgi hulgaliselt uusi ägedaid paiku.

Olgu need mälestused ka kõik siin ükshaaval välja toodud.

Ugandi - Tarbatu
Esimene pääsuke veebruarikuus. Talv oli veel täies jõus, kuid päevad juba päikselised. Kui mõte muinasmaade matkadeks oli piisavalt küps, käisin Tartu kesklinnas jalutamas ja pilte tegemas.

http://uputaja.blogspot.com.ee/2015/02/ugandi-tarbatu.html

Jogentagana
Emajõe põhjakallast vallanud väikemaakonda oli hea lähedal külastada. Põnevaid muistiseid, millest rääkida, leidis siin samuti üksjagu.

http://uputaja.blogspot.com.ee/2015/02/jogentagana.html

(Vedu ohvripärna harurägastik)

Virumaa - Lemmu/Pudiviru
Varakevadine sulalumi, udu ja päike - märts näitas oma mitmekülgset palet. Maakodus käies külastasin ka ajaloo poolest rikast ümbruskonda Lääne-Virumaa lõunaosas, muistses Lemmu ja Pudiviru kandis. 

http://uputaja.blogspot.com.ee/2015/03/virumaa-lemmupudiviru.html

Vaiga
Virumaalt Tartusse naastes jäi Jõgevamaa, kus vana Vaigamaa asus, otse tee peale. Voored ja metsad ja põllud ja palju linnuseid.

http://uputaja.blogspot.com.ee/2015/03/vaiga.htm

Ugandi - Alt-Laari ja Erumäe
Aprillis läks aga ühtäkki soojaks ning ühel sellisel kaunil päikesepaistelisel kevadõhtul käisin Tartumaal, Ugandi radadel Alt-Laari ja Erumäe linnamägedel külas. Meenutasin väljakaevamisi ja nautisin ilma.

http://uputaja.blogspot.com.ee/2015/04/ugandi-alt-laari-ja-erumae.html

Virumaa - Alutaguse
Kui ühtäkki tekib võimalus külastada Narva linna, ei ütleks ju keegi ei. Nõnda tuli siis teine Virumaa reisikiri, mis seekord pühendus laiale Alutagusele ja Narvale - kirju saatusega linnale, mis väärib avastamist ja süvenemist.

http://uputaja.blogspot.com.ee/2015/05/virumaa-alutaguse.html

Rävala
Kolm päeva aprillikuu lõpus pühendasin meie koduvabariigi pealinna ja selle lähema ümbruse avastamisele. Ambitsioonikas plaan sai ka teoks tehtud - Iru, Tallinn ja Keila paikadest valmis lõpuks üks pikimaid reisikirju. Muidugi jäi palju-palju Rävala kohtasid sel korral ka külastamata.

http://uputaja.blogspot.com.ee/2015/06/ravala.html

Harjumaa - Lohu ja Angerja
Vahepeal möödusid kiired mai ja juuni, aga juuni lõpus väisas meie ekipaaž Rapla maakonna põhjaosa, et tutvustada avalikkusele Lohu ja Angerja muinasmaastikke. 

http://uputaja.blogspot.com.ee/2015/07/harjumaa-lohu-ja-angerja.html

(Lohu vanema linnamäe vall on leitud. Oli teine end rohu sisse peitnud...)

Sakala - Viljandi
Juulikuu soojad päevad meelitasid taas laia ilma ning kui avanes hea võimalus veidi ringi sõita, ei kõhelnud ma ainsatki hetke. Viljandi lossimäed peitsid oma rohelise loori all muistsete saladustega künkaid. Turnisin nad üksteise järel läbi ning tuletasin meelde väljakaevamisi nooruses.

http://uputaja.blogspot.com.ee/2015/08/sakala-viljandi.html

Alempois
Viljandi käidud, ootas päeva teisel poolel põhja pool, Türi ümbruses, Muinas-Alempoise väikemaakond. Kolasin muististel ning kogesin, et ajalooturisti hobi võib kätkeda endas ka teatavaid ohte.

http://uputaja.blogspot.com.ee/2015/09/alempois.html

Saaremaa
Muinasaja rohkus Eesti suurimal saarel on muljetavaldav. Siililegi selge, et kõigist olemasolevaist Saaremaa pärlitest jõudsin ma augustikuu kolme päeva jooksul oma silmaga ära näha vaid murdosa. Aga ka need mõned paigad olid vaeva väärt.

http://uputaja.blogspot.com.ee/2015/10/saaremaa.html

(Külalisi voorib Kaali kraatrit vaatama lähedalt ja kaugelt, isegi kui järv on üsna ahtakeseks kuivanud)

Soopoolitse
Mis see väike rattamatk Alatskivi kanti siis ikka ära ei ole! Nii mõtlesin, kui sel augusti pärastlõuna ajal Soopoolitse kanti väntama hakkasin. Südaöösel naastes oli seljataga 126 km ning kaasas mälestused maalilistest paikadest Peipsi lähistel.

http://uputaja.blogspot.com.ee/2015/10/soopoolitse.html

Virumaa - Askele
Virumaa on osutunud minu muinasreiside kõige käidavamaks maakonnaks, ent ausalt öeldes on siin ka vaatamist tublisti. Septembris, kui suvi hakkas tasapisi koomamale tõmbuma, seiklesin Kiviõli, Püssi ja Lüganuse kandis, mis muinasajal oli tuntud Askele kihelkonnana.

http://uputaja.blogspot.com.ee/2015/10/virumaa-askele.html

Läänemaa - Kullamaa
Muinasaegsel Läänemaal oli kokku seitse kihelkonda. Päris mere äärde me ei jõudnud, aga oktoobris tegime väikse automatka neist kõige idapoolsema, Kullamaa, piirkonda.

http://uputaja.blogspot.com.ee/2015/10/laanemaa-kullamaa.html

(Veised inspekteerivad Maidla kivikalme ümbrust)

Mõhu
Aastalõpp lähenes ning tuli tegutseda otsustavalt. Ühel detsembrikuisel varahommikul sõitsin bussiga Põltsamaale ning tegin uduses ja vihmases Mõhus peaaegu 40-kilomeetri pikkuse jalgsimatka, mida mu jalad mulle veel mitu päeva hiljemgi meelde tuletasid.

http://uputaja.blogspot.com.ee/2015/12/mohu.html

Järvamaa - Loppegunde
Õige varsti pärast Mõhu-retke hüppasin koos jalgrattaga rongile, sõitsin Tapale ning maandusin ajaloolise Järvamaa põhjaosas, mis võis olla muinasaegse Loppegunde-nimelise kihelkonna asupaigaks. Alguses tuli võidelda hirmsa vastutuulega, pärast aga muutus matk märksa lennukamaks. Ratas streikis, kuid pidas kogu sõidu vapralt vastu, andes alla vaid mõnisada meetrit enne koduväravat.

http://uputaja.blogspot.com.ee/2015/12/jarvamaa-loppegunde.html

Nurmekund
Nurmekunna väikemaakonna külastamine toimus vaid mõni päev enne jõule, kuigi talvest polnud siis veel mingit aimu. Kuigi külastasin vaid üht kindlat muinaskohta, pani käik korraliku punkti selle aasta muinaskäikudele.

http://uputaja.blogspot.com.ee/2015/12/nurmekund.html

Hakatuseks

Tere, lugeja!

Rännakud ajas ja ruumis on mulle südamelähedased olnud juba päris pikka aega. Ruumiga on natuke lihtsam, võta ainult jalad selga ja mine, kuhu tahad. Aja osas käib meie tee peaasjalikult vaid ühes suunas, minevikust tuleviku poole. Vastassuunaga on natuke keerulisem - füüsiliselt minevikku matkata ei saa, sestap tuleb otsida teisi viise. Õppida märkama jälgi ja märke, otsida teadmisi mälust, kirjasõnast ja kõikjalt, kust neid leida võiks, süveneda maailmade aluskorda. See kõik on rikastanud ka mu enese maailma, mistõttu soovingi oma rändudel kogetut teistegagi jagada.

See päevaraamat on koduks reisikirjadele, mis kõik puudutavad üht-teist möödaniku musttuhandest tahust. Sõltuvalt minu huvidest on nende põhiteravik suunatud kaugemasse minevikku - sellest ka nimetus "muinasreisikirjad". Samas ei tähenda see sugugi, et ma muinasajast nooremaid ajastuid väldiksin kui tuld. Oh ei! Küll saab siin olema põikeid kõikjale minevikku, olevikku ja isegi tulevikku. Ruumi mõttes keskendun peamiselt kodusele Eestile, ent räägin siiski kõigest, kuhu jalg või mõte astuma juhtub.

Selle päevaraamatu tegemist ajendas mullu, 2015. aastal, avaldatud reisikirjade sari, milles tutvustasin erinevaid Muinas-Eesti maakondi. Kokku ilmus 14 muinasmaast 17 kirjutist (lugeda võib neid http://uputaja.blogspot.com.ee/ , märksõna "muinasmaad" all). Tehtu inspireeris jätkama. Kuna vanas blogis oli lisaks ajaloo-alastele juttudele ka palju muud, siis otsustasin, et saagu neil muinaslugudel olema täiesti eraldi kodukoht. Vanu tekste ei hakka ma siiski siia üle tõstma, las nad jääda sinna, kuhu nad algselt üles riputasin. Lisaks on uuemad lood palju laiema teemavalikuga kui vaid muinasmaakondade (või nende osade) paikade tutvustamine.

No ja seda tahan ka veel südamele panna, et mingit viimast ja lõplikku ajaloolist tõde pole mõtet siit blogist otsida. Kirjutan seda, mis parasjagu pähe tuleb, ning olen juba ette teadlikult kallutatud ja erapoolik. Aga eks ajalugu ongi üks paras kompott erinevatest arvamustest ja seisukohtadest - täiesti objektiivset tegelikkust pole inimestel ilmselt võimalikki tabada.

Hääd lugemist!